Karlast

Maalimine tuli minu ellu mitu aastat tagasi. Õppisin iseseisvalt, ühe maalijast sõbra mõne nõuande toel, ja avastasin katsetades loomise rõõmu.

Pärast pikka pausi tulin tagasi ootamatult.

Kui ostsin oma koju seinale maale, mõtlesin: miks mitte luua ise oma maalid?

Nii jõudsin tagasi lõuendite, värvide ja materjalide juurde.

Abstraktne kunst on minu lemmik väljendusviis. Ma ei alusta kindla ideega. Lasen värvidel, vormidel ja tekstuuridel end juhtida. Maalides lülitun ümbritsevast maailmast täielikult välja.

Mõnikord lõpetan päeva tundega, et midagi on veel puudu. Järgmisel päeval naasen lõuendi juurde ja jätkan, kuni tunnen, et teos on valmis.

Usun, et kunstil ei ole ühte ainsat tõlgendust. Iga inimene näeb maalis midagi erinevat, leiab sealt oma tunded ja avastab tähendusi, mida teised ehk ei leia.

Oma maalide loomine pakub mulle juba niigi suurt rahuldust. Teadmine, et keegi tunneb mõne minu teosega nii suurt hingesugulust, et soovib selle endale koju viia, oleks väga eriline tasu.

Ma loon vabalt. Igaüks võib vabalt leida minu maalidest oma loo.

Karla – iseõppinud kunstnik